Hitleri abilised
oli "viljastanud". Speeri kavanditest ei puudunud kunagi märge: "Teostatud Hitleri ideede kohaselt."
Speeri siiraimad tunded ja kiindumus ei kuulunud mitte tema enda perekonnale, vaid Hitlerile.
Aastakümneid hiljem meenutab te: "Ühe suure ehituse nimel oleksin kui Faust oma hinge ära müünud.
Oma Mefisto olin ma juba leidnud."
Hitler nimetas oma soositud arhitekti relvastuse ja laskemoona riigiministriks. Füürer ootas
energiliselt Speerilt imetegusid. Viimane täitiski Hitleri lootusi armee kiirel relvastamisel, saavutades
seda sadade tuhandete sunnitööliste ja koonduslaagri vangide tööjõudu kasutades. Speeri pidev
võitlus efektiivsema relvatootmise nimel pikendas sõda kindlasti kuude kui mitte terve aasta võrra.
Samas ei pidanud Speer ennast rezhiimi veendunud käsilaseks. Ta nimetas end kunstnikuks,
kes ükskõik millist eesmärki teenib. Sõjavastased nägid Speeris tehnokraati, mis omakorda süvendas
annaabi.ee 
