Eesti NSV põllumajanduse areng 1944-1984
saaduste kohustuslikke müüginorme, vähendati makse ja hakati kolhoosnikele maksma
töötasu osaliselt rahas. Ümberkorraldused parandasid mõnevõrra rahva olukorda ning
algas põllumajanduse vaevaline toibumine. Taastumine toimus tasapidi, näiteks
teraviljasaak jõudis sõjaeelse tasemini alles kümne aasta pärast. Sarnane oli olukord
piima- ja lihatoodanguga. Kahjumit tekitas aga N. Hrustsov, kes katsetas maisi kasvatust,
kartuli ruutpesitsi panekut jm. 1960. aastal hakkasid tekkima spatsialiseerunud majandid,
millega seoses mindi üle mingi kindla saaduse tootmisele. Esimeseks spatsialiseerujaks oli
linnukasvatus, mille järgi tulid piimakarjandus ja seakasvatus. Oli märgata majanduse ja
maaelanike elu paranemist, kuid peagi sai näha ka negatiivseid külgi: põllud ja maad olid
ülekoormatud ning keskkonna olukord oli halvenemas.
Majanduslik ummik
1970. aastatel aga majanduse arenemise võimalused jäid ummikseisu. ENSV paistis silma
annaabi.ee 
