Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik kooskõla. Henrik-Läti Henriku teatel korraldasid eestlased 1210. a. Suurema retke latgalite alale ja piirasid lom päeva üht tähtsamat mõõgavendade tugipunti Võnnut. Kaupo-liivlaste vanem Lembitu-Sakala vanem Mõõgavedade ordu-1202.a asutati. Tänu spartalikule elukorraldusele, religioossele motiveeritusele ja tugevale distsipliinile kujunesid mõõgavennad ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Meinhard-Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlase piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Teda austati pühakuna. Berthold-1196.a sai Üksküla piiskopik.tsistertslane
Siiski on ajaloolased kindlaks teinud, et need täitsid väga mitut funktsiooni.Eeskätt aga oli neil sotsiaalne ja religioosne tähtsus. Skellig Michaeli kloostrikompleks Esimeste Iiri kristlaste elust annab mõjuva pildi Skellig Michaeli kloostrikompleks.Iiri edelarannikust 12 km kaugusel oleval kaljusel Skellig Michaeli saarel seadsid esimesed Iiri kristlased end sisse juba 7.sajandil. Tänu isoleeritusele ja sealsele spartalikule elule on see kloostrikompleks äärmiselt hästi säilinud ja isegi turistidest peaaegu puutumatu. Clonmacnois Iirimaa tähtsamaid pühapaiku on Clonmacnois Offaly krahvkonnas, millele pandi alus 6.sajandil.Müüriga ümbritsetud alal asuvad iidvanad kirikud,kiviristid,tornid ja hauad.Paljud neist mälestistest oon suhteliselt heas seisukorras,andes hea pildi sellest, millised nägid välja kloostrid oma hiigelaegadel
annaabi.ee 
