Sparta
7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppuse läbi
erilistes koolides - gümnaasiumides. Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja
kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu
raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks
korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud
kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalases
vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust.
Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks
sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silms oma suurepärase hoiakuga
ja relvastusega.
Rahu ajal einestasid spartalased kõik üheskoos.