Tähtsamad nimed veterinaarmeditsiini ajaloos
Röntgen, K. (uusaeg, XIX-XX saj) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud
röntgenikiirgus.
Saral, K. (Eesti, XX saj) professor, kirurgilised meetodid.
Schleiden, M.J. & Schwann, T. (uusaeg, XIX-XX saj) rakuõpetus. Kõik org-d koosnevad rakkudest, nii
taimsed kui loomsed. Rakuõpetuse rajajad.
Schmidt, A. (Eesti, XIX saj) uuris vere hüübimist, trombiin.
Skrjabin, K. (Eesti, XIX-XX saj) III akadeemik, parasitoloog.
Spallanzani, L.(uusaeg, XVIII saj) tõestas esimesena, et isaslooma seemnerakk on vajalik viljastamiseks. Koerte
kunstlik seemendamine.
Zemmers, E. (Eesti, XX saj) oli mikrobioloogia arendaja.
Tehver, J. (Eesti, XX saj) kuulus histoloog, vm ajaloolane. Oli anatoomia + histoloogia ja embrüoloogia kabineti
juhataja. Kirjutas 13-köitelise koduloomade histoloogia käsiraamatu. Esimene eesikeelne õpik ,,Koduloomade
anatoomia".
Unterberger, F. (Eesti, XIX saj) TVI direktor