Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades
bioloogiline ehk siis samuti geneetiline isa sellele lapsele.
Kaasaegsed tehnoloogiad inimese kunstlikust viljastamisest on välja kujunenud
lüpsikarjade viljastamisest. Näiteks lehmadele paigaldatakse pulli sperma käsitsi
suguelundisse. Seda tehti esmalt, et saada paremat piima lehmadel. Kuna igale karjale
ei jagunud kõige paremate geenidega pulli.
Esimene korda läinud kunstlik viljastamine leidis aset aastal 1784. Selle viis läbi
Lazzaro Spallanzan, koera peal, kes tõi pärast 62 päeva ilmale kolm poega.
Selleks, et viljastamine toimuks korrapäraselt, tuleb emakas ja emakahõõrdkate
ettevalmistada. Viljatuse korral tuleb umbes kolme päeva pärast viljastamist
implanteerida naise emakasse embrüo, et loode saaks hakata aremema.
Kunstliku viljastamisega seoses on välja antud mitmeid seadusi ja sätteid. Mõned
neist:
· Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist
annaabi.ee 
