Must Auk
vaatajale kulub kehade singulaarsusesse jõudmiseks lõputu aeg. Seda protsessi kutsutakse
gravitatsiooniliseks aja paisumiseks. Küll aga, kui liikuda ise musta auku, ei tundu aeg aeglustuvat,
vaid hoopis väljas olev aeg tunduv kiirenevat.
Sündmuste horisondi keskel asub singulaarsus. See on ala kus gravitatsioon on lõputu ja
aeg ja ruum pakitakse lõputu tihedusega kokku ja lisatakse singulaarsusesse. Enne kui see juhtub,
läbib keha protsessi mida kutsutakse rahvakeeli ,,spagetifikatsiooniks". See on protsess, kus keha
venitatakse äärmiselt pikaks, kuna singulaarsusele lähenedes muutub gravitatsioon väga järsult.
Musta Augu Teke ja Kasv
Must auk võib tekkida mitmel erineval viisil. Arvatakse, et kõige tüüpilisem ( st kõige
tihedamini esinev) viis on nn ,,gravitatsiooniline varing". See protsess saab alguse sellest, kui
mõne taevakeha siserõhk on liiga nõrk et seist vastu selle objekti enda gravitatsioonile. Thavaliselt