Belgia ja pealinn Brüssel
ja NATO asutusi.
Otsus ühenduse pealinna kohta tuli nagu Euroopa Liidus sageli raske kompromissina. Juba
Euroopa Ühenduse asutamisel 1952. aastal jagunesid liikmete arvamused neljaks: Prantsusmaa
eelistas ühenduse residentsina tollal Prantsusmaale kuulunud Saarbrückenit, Luksemburg pakkus
enda pealinna, Holland Haagi ja Belgia Liége'i. 1958. aastal nõustusid liikmesriigid Belgia
peaministri Paul-Henri Spaaki ettepanekuga viia ühenduse poliitilised institutsioonid Brüsselisse.
Brüsseli kasuks rääkis linna ideaalne asukoht Euroopa südames ja Belgia neutraalne positsioon
Euroopa poliitilises elus. Nn kompensatoorse poliitika tulemusena said osa institutsioonidest ka
Luxembourg (Euroopa Parlamendi Sekretariaat, Euroopa Kohus ja Euroopa Investeerimispank) ja
Strasbourg (Euroopa Parlamendi plenaaristungid).