puhkekülad ja laagrid 20; külalistemajad 19; külaliskorterid 15; hotellid 15; hostelid 7; muu 15. Voodikohti on majutusettevõtetes ligikaudu 4500, neist Kuressaares ligikaudu 2000. Hotellidest 9 on spaahotellid, kus on kokku umbes 1230 voodikohta. MAJUTUSKOHTADE HINNAKLASS A alates 7 eurost B 16 35 eurot C 35 51 D 51 77 E üle 77 euro * kogu maja ** nädalaks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Eesti, Reideni Plaat) ● Tekstiili-rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest, (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin) ● Puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest, (Ecobirch, Laesti, Preab) ● Toiduainetetööstus- kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest–puhkajatest pensionäride arv. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik.2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt teisi toitlustusasutusi. Arhitektuur Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad Linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn) 15. sajandist Tallinna värav 17. sajandist 20. sajandi I poolest pärinevad juugendstiilis
tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin); puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest (Ecobirch, Laesti, Skano(e Viisnurk), Preab); toiduainetetööstuse ja kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest.puhkajatest pensionäride arv. Oluliseks majandusharuks on turism. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuari 2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi. Kasutatud allikad: https://www.google.ee/search?q=p %C3%A4rnu&espv=2&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi_4IvV753MAhXF WSwKHWJDDBkQ_AUIBygB&biw=1366&bih=667#imgrc=_-lBHXFTVKSaAM%3A https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu
Seepärast soovitakse väikeettevõtluse toetamist eraisikutele esitatud nõuete alandamise, tegevus- lubade saamise lihtsustamise ning ühtse parkimis- ja transpordisüsteemi loomise näol. Tabelis 8 on võrdlusena esitatud Pärnu linnaelanike ja turismiklastri huvid. Kohalikud elanikud vastasid intervjuude käigus, et soovivad pereturisti ise vastu võtta, sest sellele sihtrühmale vajalikku personaalset ja paindlikku teenust ei suuda suured spaahotellid pakkuda. Põhiprobleemile lisaks toodi välja parkimisprobleemid, mille lahendamiseks soovitatakse ehitada linnapiiridele suured valvega parklad, kust turistid saaksid edasi linna liikuda ühistranspordi toel. Linna piires võiks toetada autode mitte kasutamist ja jalakäijaltele mõeldud ala laiendamist, kuid ühtlasi peaks parkimissüsteem olema selgem, paremini tähistatud ja kõigile kättesaadav. Tabel 8. Pärnu linnakodanike ja Pärnu turismiklastri huvide võrdlus
annaabi.ee 
