Eesti põllumajandus läbi aegade
Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikkusel põhineva ühendusega, kus tootmisvahendid ja töö
olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi
esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhti kolhoosi samuti ikka riiklikult kuid pisut
vähem kui sovhoose ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil elada kolhoosnikul
paremini kui sovhoosnikul.
Kõrvuti kolhoosidega eksisteerisid Nõukogude Liidus ka sovhoosid, kus kasutati ametlikult riigile
kuuluvaid tootmisvahendeid ja oli kindel palk ning töödistsipliin nagu töölistel. See tagas varasemal
perioodil parema elu kui kolhoosnikul. Sovhoosniku aiamaa tohtis olla kuni 0,15 ha.
Sisukord
[peida]
· 1 Kolhooside loomine
annaabi.ee 
