poliitika vastu. Eestis viidi läbi puhastus, mis oli eesmärgiks korrale kutsuda ka teiste liiduvabariikide juhtkondi. Seda puhastust tehtigi ka teistes idabloki riikides. Pärast Balti vabariikide taasokupeerimist 1944. aastal sai Kremlis oluliseks küsimuseks kontrolli kehtestamine nende üle. Töötati välja kontrollmehhanismide süsteem liiduvabariikide üle. See süsteem aitas vaieldamatult kaasa Baltikumi sovetiseerimisele ning nõukoguliku võimuaparaadi ja uuele võimule lojaalsete töötaja väljasõelumisele. Uue reziimi ülesehitamise edukus sõltus olulisel määral sellest, kui tõhusalt suudeti tasalülitada vastupanuliikumine. Samuti olid olulisel kohal ka vaimuelu tasalülitamine ja nõukoguliku majandusmudeli juurutamine. Külma sõja arenedes ja sellega kaasnenud suuriikide vastasseisus tõusis rahvusvahelisel
Nõukogude ühiskonda tervikuna enda kontrolli all. Ka Liidu julgeolekuametkondade keskorganid rakendatav vägivallaarsenal oli mitmekülgne, Moskvas pöörasid nende alade puhastamisele ulatudes hirmutamisest massimõrvade ja suurt tähelepanu, kuna see pidi järgnevale tervete rahvaste küüditamisteni. sovetiseerimisele oluliselt kaasa aitama. Eesti Enne sõjajärgsetele aastatele keskendumist puhul tundsid julgeolekuorganid teravdatud toodagu mõned arvulised andmed aas huvi esmajoones Otto Tiefi valitsuse Eestisse jäänud liikmete vastu. Valitsusliikmed arre vanglad. Eesti vabastamise järel oli siseasjade teeriti 1944. aasta sügisel