Émile François Zola „Söekaevurid“/ „Žerminaal“
Mida enam Étienne kaevurite
seltskonda sisse elab, olles eeskujulik tööline, seda enam saadab teda edu kui tööliste poliitilise
juhina, tahtes muuta midagigi paremuse poole (alustades imetillukesest palgast, mida töölised said).
Teose jooksul tegelaste eluolud aina halvenevad, nt. tööliste palka vähendatatkse, sest nõudlus söe
järele väheneb, seega rahva rahulolematus kasvab ning kui Étienne oli terve liikumise ajal rõhunud
rahumeelsele poliitikale, leiab anarhist Souvarine, et vaid vägivald viib edasi. Algsetest
rahumeelsetest ideedest sünnib suur mäss, mille jooksul rüüstatakse palju ning kui lõpuks
rahutused maha surutakse, jääb pettunud ning näglinud rahvakarjal üle süüdistada vaid Étienne'i.
Kuna mässuga midagi ei saavutatud ning see tõi rahvale vaid kannatusi, jääb üle kõigil, kes elus,
minna tööle tagasi. Pärast mässu, Souvarine'i korraldatud vandenõu tõttu, jäävad nii Chaval,
Catherine kui ka Étienne maapõue lõksu