Fight Club filmiarvustus
turvalisest elust välja kiskuda, seega - me oleme hästi vaikselt, et miski ei saaks halvasti
minna.
Suurepäraselt oli filmis kasutatud lähikaadreid, mis tekitasid sellise kerge hirmu naha vahele
ja samas süvendasid huvi. Kakluse stseenide ajal oli ikka näha lähemalt alati ka verd ja
rusikaid, mis mõndadel hetkedel tekitasid kerge iiveldustunde, kuid asi võis ka olla minu
nõrganärvilisuses. Tugevalt andis vürtsi ka helidemäng, muusikana oli kasutatud nii sõnadega
soundtracke kui ka lihtsalt instrumentaalseid pisut pehmemaid palasid, mis aitasid pinget
kruvida. Eriti siis kui äri hakkas kehvemini minema ja oli just see hetk, kus kõige põnevam,
kuna kõik oleks jälle justkui alguses, oodata nagu ei oskanudki enam midagi kindlat ja siis see
muusika nagu lihtsalt tegi asjad kuidagi hullemaks, kuid samas eriti põnevaks.
Fight Club on film, mis minu meelest lihtsalt ei saa ununeda, kui seda kord oled vaadanud,