"soularfi" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 7 4 «Mis sa ütled! ... See on ju seesama jõle loom,» ütles 297 Falourdeli-eit, «ma tunnen nad mõlemad väga hästi ära!» Jacques Charmolue võttis nüüd sõna. «Kui soovite, mu härrad, siis asume kitse ülekuulamisele. » See oligi teine süüalune. Tol ajal oli väga lihtne asi pidada nõiaprotsessi looma vastu. Prevotee arvete hulgas aastast 1466 leidub muude asjade hulgas huvitav üksikasjalik kulude loetelu Gillet-Soularfi ja tema emise asjus, kes «mõlemad nende süü pärast Corbeil's hukati». Kõik on selles arves olemas, kulud haua kaevamise eest, kuhu emis maeti, viissada haokubu Morsanfi sadamast, kolm mõõtu viina ja leib, see kaebealuse viimane eine, mida ka timukas temaga vennalikult jagas, isegi emise üheteistkümnepäevase hoidmise ja toitmise kulud, kaheksa Pariisi teenarit päevas. Mõnikord mindi kohtumõistmises veel kaugemale.