Vana-Venemaa ajalugu
1640ndatel kuj konflikt Saparozie ja
teiste Hetmani juhtide vahel, kuninga vastase opositsiooni juhiks Hmelnitski (1596.-1647). Ukraina
rahvuslikkuse loos Ukraina rahvuse n-ö looja. Hmelnitski juhtimisel mäss Poola kunnile. Tsaar oli kaua aega
kõhklev, alles 1653. A lasi tsaar otsustada, et kasakatele minnakse appi. Rahvakoosolek lubas vanduda truudust
Moskva tsaarile. See kui Ukraina taasühendamine Vmga. (1954.a Krimm alles Ukraina SotsVab koosseisu).
Tulemuseks Vene-Ukraina sõda, ka Rootsi-Poola ja Vene-Rootsi (????) sõda. ,,Potop" (uputus)- pikka aega
laastasid maad sõjaväed, kes ei sõdinud üksteisega kuivõrd kogusid saaki. Ka juudiprogrammid sellega tugevalt
seotud (Hitler kui nõrk õpilane tema kõrval).
Smolenski, Vilnius vallutati Venelaste poolt. 1658.a sõlmiti rootslastega Vallisaari vaherahu (Narva jõe lähedal),
sellel ajal Vene-Rootsi sõda (seetõttu suleti ka Tartu Ülikool). Sõja lõpp 1660