Begiinid
Belgias. Teatakse, et aastatel 1250-1350 oli Strasbourgis
begiinimaju 600 naisele. Aastatel 1270-1400 oli Kölnis 169
rühma 1500 naisele.
Begiinid tegid nii tööd kui ka palvetasid. Võis juhtuda, et
naised läksid tagasi oma perekondade juurde või abiellusid.
Selles mõttes olid begiinikogukonnad nagu oma aja
turvakodud. Teinekord mindi sinna ka koos vallaslastega.
Begiinid pärinesid kõikidest ühiskonnakihtidest, vahest ehk
vaid kõige kõrgemad sotsioolsed klassid välja arvata. Oma
elatuse maksid nad kinni tööga. Alguses suhtus kirik
begiinidesse sallivalt, aga 1260. aastate paiku hakkas
suhtumine begiinidesse nii kiriklikes kui ilmalikes
ringkondades muutuma. Ühtlustamise paine mõjus nii, et
kirikumeeste arvates oli begiinide tegevus sarnane vaba
vaimu vendade taoliste hereetiklike suundadega. Vaba
vaimu vennad olid eriti kahtlased, sest nad tõstsid esile
panteistlikku usku ja võitlesid vaimulikkonna rolliga.