Kirjandus- ja teatriteaduse alused
narratiivi tasandeid. Diegesis: autori väljamõeldud kujuteldav maailm. Alates
1960/70.aa-test tegeleb narratoloogia suuliste narratiividega, tähelepanu nihkub
jutustuse kontekstile. Labov: kriisinarratiividele on omane jäigem ja püsivam
struktuur. Suuline jutustus koosneb vähemalt kuuest elemendist: 1) millest
jutustatakse, 2) orientatsioon: tegelane, aeg ja ruum, kes, kus, millal; 3) lisategevus; 4)
hinnang; 5) tulemus; 6) coda: jutustuse suhestatus käesoleva olukorraga. USA
sotsionarratoloogid on uurinud jutustamise traditsioone lokaalsetes kultuurides.
Suulise jutustamise uurimisel on tähtis performance'i mõiste: jutustust saatvad ja
dramatiseerivad võtted. Lõpuks on moodsaks teemaks biograafia uurimine ehk mina
konstrueerimine suulises narratiivis. Narratiivide eluaegne kogumine: küsitlemine.
Narratoloogiliste meetodite abil uuritakse sotsioloogilisi ja poliitilisi narratiive. M.
Toolan. Keeleline, diskursiivne ja situatiivne eelteadmine, mis jutustajat kuulajaga
ühendab