ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Spector ja Kitsuse defineerivad sotsiaalseid probleeme indiviidi või inimeste grupi aktiivse tegutsemisena, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Väljend „oletatav olukord“ tähenduse puhul rõhutavad nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad tähelepanu tõmmata situatsioonidele, oletatavatele olukordadele, mida peavad sobimatuteks, ja üritavad mobiliseerida institutsioone midagi ette võtma.
defineerimisel protsessile, mille käigus ühiskonna liikmed määratlevad ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Spector ja Kitsuse defineerivad sotsiaalseid probleeme indiviidi või inimeste grupi aktiivse tegutsemisena, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Väljend ,,oletatav olukord" tähenduse puhul rõhutavad nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad tähelepanu tõmmata situatsioonidele, oletatavatele olukordadele, mida peavad sobimatuteks, ja üritavad mobiliseerida institutsioone midagi ette võtma.
ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Spector ja Kitsuse defineerivad sotsiaalseid probleeme indiviidi või inimeste grupi aktiivse tegutsemisena, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Väljend „oletatav olukord“ tähenduse puhul rõhutavad nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad tähelepanu tõmmata situatsioonidele, oletatavatele olukordadele, mida peavad sobimatuteks, ja üritavad mobiliseerida institutsioone midagi ette võtma.