Essee ajalooline romaan
Tema
ajalooliste romaanide kirjutamise eesmärgiks pole olnud tegelaspsühholoogiaga tegelemine.
Ristikivi käsitluses avaldub kogu olemine juhuse kaudu. Juhuse toomisega romaanidesse
näitab Ristikivi huvi puudust põhjuse ja tagajärje vastu. Ristikivi ajaloolistes romaanides
näeme alati inimeste heitlust iseenda, oma keskkonna ja oma saatusega. Hea näide on siin
romaan ,,Mõrsjaliniku" naispeategelane Katarina. Siiski on ilmne, et Ristikivi püüab teadlikult
vältida sotsiologiseerivat ühekülgsust ja lihtsustamist, nagu teeksid aeg ja olud inimesest selle
või teise. Õiglusetust, ebavõrdsust ja kõike sellega seoses olevat tõepäraselt esile tuues teeb ta
ometi selgesti tajutavaks oma suhtumise. Suhtumist toimuvasse, tegelase käitumisse, tema
taotlustesse näitab pigem kujutuse värving kui otsehinnang. Kuigi võib ka olla, et neid
hinnanguid kiputakse vägisi otsima, et neid ei pruugigi olla tegelikult, vähemalt teadlikult