Keeleteaduse alused II
poolt eriti oluliseks. Dell Hymesi järgi ei erine eri keeli kõnelevate inimeste keeleline
teadvus niivõrd selle poolest, kuidas on maailm mingis keeles kategoriseeritud (nagu
on arvatud klassikalises keelelise relatiivsuse ehk nn Sapir-Whorfi hüpoteesis, vaid
pigem selle poolest, kuidas on keel kasutusel igapäevaelus. Sapiri ja Whorfi tüüpi
keeleline relatiivsus grammatika ja sõnavara tasandil on sekundaarne ja baseerub
primaarsel sotsiolingvistilisel relatiivsusel. Keele kategoriseerivat funktsiooni ei saa
eristada kommunikatiivsest, viimane sisaldab esimest, mis on eriti selgelt näha
juhtudel, kui eri kasutuskontekstide jaoks on olemas erinevad viisid kategoriseerida
sama kogemust.
Teine allikas esituse mõistele on Austinist ja Searle'ist alguse saanud performatiivsusekäsitlus,
mis seab esikohale tahtelise subjekti kõneakte ehk kõnetegusid. Kõneakti esitamine
annaabi.ee 
