Eesti sotsiolektide seisund
kui suurtes riikides tehtud uurimused.
24
Teiseks, eesti ühiskond on hiljuti olnud tugevas sotsiaalses murdepunktis, mis peab kuidagi
peegelduma ka keelelistes muutustes. Ka see annaks olulist lisa maailma
sotsiolingvistilistele uurimustele, kus selliseid murdepunkte pole olnud lihtsalt võimalik
uurida, kuna need jäid aega enne sotsiolingvistikat. See aga nõuab kiireid uurimusi, et
mitte lasta head materjali käest.
3.2. Keel ja sugu
Keele ja soo kohta on võimalik ka eesti sotsiolingvistiliste uuringute alusel midagi
järeldada. Eeskätt saame suure tõsikindlusega väita, et ka eesti ühiskonnas kehtib
sotsiolingvistiline universaal, mis on leitud kehtivat vanades Euroopa ühiskondades:
ühiskonnas, kus naistel ja meestel on võrdne juurdepääs normivormile (mis tähendab
annaabi.ee 
