Eesti sotsiolektide seisund
mõjurid on inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus.
Keskne sotsiolektimääratlus on ikka käinud klassikuuluvuse või staatusgrupi kaudu.
Sotsiolektide alla paigutatakse tavaliselt ka släng. Mis on släng, pole kuigi selge. Esiteks
on kasutusel mitu terminit: släng, argoo, zargoon, erikeel, mille suhted on segased ja eri
traditsioonides erinevad (vt terminoloogiast Tender 1994: 293297). Ka slängi
defineerimine on väga erinev.
Dialekti ja sotsiolektiga seostub mõiste aktsent (accent), mida eesti keeleteaduses pole seni
kasutatud. Aktsent viitab keelevariantidele, mis erinevad üksteisest üksnes foneetiliselt
4
ja/või fonoloogiliselt, mitte leksikaalselt või morfoloogiliselt / süntaktiliselt (Chambers,
Trudgill 1980: 5).
Teise allkeelte rühma moodustavad situatiivsed variandid. Situatiivne variant tähendab
annaabi.ee 
