eesti keel kujunes üheks tähtsamaks rahvusliku identiteedi väljendajaks. 1990. aastatel on suhtumine keelenormi muutunud avatumaks, on hakatud uuesti väärtustama erinevaid sotsiolekte ning keelelist mitmekesisust.
Vestlussituatsiooni, teema jms mõju. PDF created with pdfFactory trial version www.pdffactory.com Sotsiolektid = sotsiaalsed murded. Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine. Sotsiaalne klass ei ole sama, mis marksistlik klass selgete piiridega. Igas ühiskonnas ei pruugi olla sotsiolekte (nt Eestis, Lätis ja Leedus). Stereotüübid. Stigmatiseerimine (teatud keelendite taunimine). Hüperkorrektsus. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium
Samuti erinevad oluliselt meeste ja naiste suhted normikeelega (vt eespoolt). Teisisõnu: normikeel (ehk eesti keeleteaduses kirjakeel tema tavalisimas tähenduses) on ise üks allkeel. Sealjuures võime teda käsitada nii registrina (kuna teda kasutatakse tavaliselt kindlates situatsioonitüüpides) kui ka sotsiolektina, kuna teda valdavad kindlate sotsiaalsete omadustega inimrühmad. See omakorda lubab meil vaadelda kõiki sotsiolekte samas terminoloogias. Selline lähenemine aga nõuab keeleteaduslikult vähemalt ühte: normikeele mõiste selgeksrääkimist selle probleemiga tegelevate lingvsitide seas ja seejärel selle mõiste selgeksrääkimist keelestrateegia tarvis. 36 III. Kokkuvõtteks: sotsiolektid ja keelestrateegia Eelnev ülevaade näitas meile mitut asja. 1
annaabi.ee 
