Mitmekeelne oskussuhtlus
Ka Bassnett
väljendab arusaamatust, miks on tõlkimist ja kirjutamist hakatud
erinevateks tegevusteks pidama (Bassnett 2006).
Transkodeerimise eelistamist loomulikule suhtlusele on Gross
nimetanud tõlkijate professionaalseks alaväärsuskompleksiks (2003:
83), piirdudes küll üksnes lühida üldsõnalise soovitusega sellest hoiduda
ja pakkumata alternatiivset retsepti. Kiraly (2000) on tõlkijate ene-
seteadvuse parandamise seadnud üheks oma sotsiokonstruktivistliku
tõlkijakoolituse kesksetest eesmärkidest. Need lähenemised ei pea
lähteteksti lingvistilist teisendamist seega üldse tõlkimiseks.
174 Tõlkimine
21.2 Instrumentalistlik tõlkemudel
Järgnevalt kirjeldame Gottlob Fregest, klassikalisest terminoloogia-
teooriast ja performatiivsest lingvistikast (Robinson 2004) lähtuvat
ning arvutivõrkude protokollivirna sarnasusest inspireerituna esitatud