Tavaliselt hinnatakse sidusust kahest aspektist: 1. Eesmärgi sidusus ehk soov pingutada grupi ühiste eesmärkide täitmise nimel. 2. Sotsiaalne sidusus iseloomustab seda, kuivõrd hästi grupi liikmed omavahel läbi saavad ning üksteise seltsi naudivad. Küsimustikud Grupiliikmete omavaheliste suhete määramiseks on: 1.Grupisisese kliima määramine (Francis & Young, 1979) 2. Grupi keskkonna küsimustik (Carron, Brawley, Widmeyer, 1985) 3.Sotsiogrammi koostamine. Levinud sidususe hindamise meetodiks on sotsiogramm, mis iseloomustab grupi liikmete omavahelisi suhteid. Grupi tegelik tulemuslikkus sõltub sellest, kui suured on protsessi kaod võrreldes potentsiaalse tulemuslikkusega. Grupitöö tõhususe ehk grupi tegeliku tulemuslikkuse määrab kaks tegurit: 1. Grupi potentsiaalne tulemuslikkus ehk see, kui suur on iga grupi liikme individuaalne potentsiaal. See peegeldab individuaalseid võimeid
pingutamise motivatsiooni. Tavaliselt hinnatakse sidusust kahest aspektist: 1. Eesmärgi sidusus ehk soov pingutada grupi ühiste eesmärkide täitmise nimel. 2. Sotsiaalne sidusus iseloomustab seda, kuivõrd hästi grupi liikmed omavahel läbi saavad ning üksteise seltsi naudivad. Küsimustikud Grupiliikmete omavaheliste suhete määramiseks on: 1.Grupisisese kliima määramine (Francis & Young, 1979) 2. Grupi keskkonna küsimustik (Carron, Brawley, Widmeyer, 1985) 3.Sotsiogrammi koostamine. Levinud sidususe hindamise meetodiks on sotsiogramm, mis iseloomustab grupi liikmete omavahelisi suhteid. Grupi tegelik tulemuslikkus sõltub sellest, kui suured on protsessi kaod võrreldes potentsiaalse tulemuslikkusega. Grupitöö tõhususe ehk grupi tegeliku tulemuslikkuse määrab kaks tegurit: 1. Grupi potentsiaalne tulemuslikkus ehk see, kui suur on iga grupi liikme individuaalne potentsiaal. See peegeldab individuaalseid võimeid
3. tööfaas ollakse jõutud mingi lahenduseni produktiivsus kõrge, rahulolu kõrge, juhitavus kõrge. 4. koostööfaas grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna ,,oma nina topiks". Sotsiogrammi (kes suhtleb kellega) abil saab juhtide omadusi hästi mõõta. Kes suhtleb kõige rohkemate inimestega grupis, on ilmselt mingis osas juht. Mida kõrgemal positsioonil on juht, seda rohkem tahavad inimesed temaga suhelda. Kõige tõenäolisemalt on juht see, kes esindab gruppi väljaspool. Mida suletum on grupi keskkond, seda rohkem pööratakse tähelepanu grupi omavahelistele suhetele. Kõige ekstreemsem näide: mida teeb juht vanglas? Jagab, kes kellele võlgu on jne. Juhi