Mati Unt - analüüs
Lugedes
neid ilma alloleva teooriata tunduvad nad igavad ja tühjad, tekitades raskesti sõnastatava
postmodernistliku pilgu efekti... Unt ise liikus järjest enam ära... Esiteks ikka edasi juba
varem alustatud suunas, mis viis hingemaailmast kirjanduse sisse, kirjutama pastisse,
nautima omaenese verbaalset osavust, tegema romaani kirjutamise vaevadest (Öös on asju)
ja ümber kirjutama Kollast kassi... Ja teiseks: Eestist ära, postmodernse Euroopa/maailma
psühhograafiasse ja sotsiograafiasse. See maailma aga erines/erineb oluliselt siinsest. Selles
maailmas ei lase lugeja ennast enam piinata, sest miski pakutav pole nii tähtis, et sellest
saaks elu ja surma küsimus. Elu ja surm on meediasündmused, Oswiecimi asemele on
tulnud sõda kui seebiooper. Maailma valitseb kliendi/müüja suhe. Kultuur on niivõrd
kaubaks muutunud, et isegi kooliõpilased on koolile vaid kliendid." Mati Undi teostes "ei