ÜHISTEGEVUSE ALUSED
Enamik talupoegi muutus nn adratalunikeks, kellele pandi kohustus maksta mõisale mitmesuguseid
makes, teha tööpäevi ja anda ära osa oma saagist. Põhiliseks töötegijaks oligi talupoeg.Kõiki töid tehti
talus ja mõisas ühtviisi, talupoja kombel. Seega oli enamikus mõisates kasutusel talu põllutööde ja
karjapidamise tehnoloogia. Raskemaid töid tehti ühiselt, nagu näitaks rehepeks, heinategu.
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieet(selts). Eesti ja Läti alal baltisaksa mõisnike poolt
asutatud seltsi tegevust on uurinug Tartu pülikooli professor Tiit Rosenberg. Sotsieet asutati 1792.a
Riias ja oli esimene teadusselts Venemaa Balti provintsides. Tartus tegutses selts 1813-1939.
Valgustusideede mõjul loodud selts võttis töö korraldamisel eeskuju Londoni Kuninglikust
Põllumajanduse Seltsist ja Vabast Majandusühingust Peterburis. Sotsieedi ülesandeks oli “kõikide
annaabi.ee 
