Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine
Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui
sotisalistlikku riiki.
Moskava surus liikumised maha ka SDVs, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias.
1960. aastatel terav vastasseis ka NLi ja Hiina vahel, see kasvas isegi relvastatud
piirikonfliktiks. Need riigid, kes jäid Moskvale kuulekaks hakkas Moskva nimetama
sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, SDV,
Tsehhoslovakkia, Ungari, Kuuba ja Mongoolia).
Moskva laiendas oma mõju ka Aasias ja Aafrikas, kus tekkisid nn sotsialstliku
orientatsiooniga riigid, keda NL toetas rahaliselt ja majanduslikult.
NLi võimuga ühtlustati riikide poliitiline elu NLi eeskujul. Ühepartei süsteem
kommunistliku partei kontroll. Mitmes riigis võis vormiliselt olla ka teisi parteisid, aga
neil polnud mittemingisugust võimu. Partei juhti kutsuti pea- või esimeseks sekretäriks.
Oluliseks toeks olid julgeolekuorganid, tsensuur ja ulatuslik propaganda.
Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus