Perestroika – sotsialismi lagunemise peamine tõuge
inimene nägi, kui palju paremini elavad inimesed kapitalistlikus ühiskonnas. Usk sotsialismi
hääbus. Avalikustati varem mahavaikitud kuritegusid ja katastroofe NSVL ajaloos.
Loomulikult vihastas selline teguviis inimesi, sest näiteks infopuudus põhjustas inimeste
teadmatust Tsernobõli katastroofi toimumise kohta. Tähendab, et ohvrite arv oleks võinud olla
märksa väiksem.
Poliitilise elu liberaliseerimine kukkus välja demokratiseerimisena. Gorbatsov uskus
naiivselt, et sotsialismil on tulevikku, ning arvas ka teisi nõnda uskuvat. Näiteks üheks tema
poliitiliseks uuenduseks oli esindusorgan Rahvasaadikute Kongress loomine. Vaatamata
sellele, et valimised polnud täiesti vabad, pääses kongressi arvukalt inimesi, kes soovisid
sotsialismi nõrgestada. Seega lõi Gorbatsov opositsioonile soodsad tingimused sotsialismi
kukutamiseks.
Rahvuslik vabadusliikumine rajas teed liiduvabariikide iseseisvumisele. Hakati ära