Aafrika ajalugu
puudus. Maailma vaeseimale kontinendile seostus bipolaarses maailmas kapitalism enda endiste
kolonisaatoritega – muud valikut peale sotsialismi sel ajal aga polnud ning mõned selle märksõnad olid ka
neegritele päris atraktiivsed. Tegu oli ka hea vahendiga, millega massidega manipuleerida. Nõukogude Liidus
ei suhtutud Aafrika sotsialismi sealjuures eriti tõsiselt. Sellel oli ka väga mitmeid variatsioone, Gambia
valitseja ideed ühendasid nt kapitalistlikke, sotsialislikke ja populistlikke vaateid, Nigeerias eksisteeris 1960.
aastatel pragmaatiline sotsialism, mis seisnes peamiselt põllumajandusreformides.
Aafrika sotsialismile oli ka suur Nõukogude Liidu toetus. 53 000 aafriklast õppis NSV Liidus. Kõiki aafrika
sotsialismi seisukohti ühendab vaade, et marksism ja teaduslik sotsialism ei sobi Aafrika arengumudeliga –
klassivõitlus ei ole tähtis, väidetakse, et see puudub sealses ühiskonnas, seda pole kunagi eksisteerinud.