klerikaalsemat osa, kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgenemisega. Eesti poliitikaelu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond- eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. 1923.a. eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP)- seadis oma ülesandeks sotsialisimi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks oli saavutada enamus palamendivalimistel ning viia Riigikogus läbi seadused sotsiaalsete ümberkorralduste kohta. Eesti enamlasi ühendavaks organisatsiooniks jäi 1920.a novembris vormiliselt iseseisvunud Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Eestis oli selle tegevus keelatud, seetõttu olid sunnitud tegutsema põranda all. Pisirühmitused, nagu Majaomanike Liit, Üürnike Liit, Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit, Rahvuslik Vabameelne Partei.
üldkollektiviseerimine. Hiina sai suurt materiaalselt ja tehnilist abi Nõukogude Liidult. Peale selle sobisid totalitarismi põhijooned (valitsuse diktaat, ametnike absoluutne võim ja parteiline hierarhia) hästi kokku keskaegsete Hiina traditsioonidega. Suurem osa lääneriike ei tunnustanud Hiina RV-d ning teotas Taiwani saarele põgenenud Guomindangi valitsust. Hiina RV võimud provotseerisid pidevalt kokkupõrkeid Taiwani relvajõududega. Teinud sotsialisimi ülesehitamisel esimesi edusamme, hindasid Hiina juhid ümber oma rolli Hiina - Nõukogude suhtes. Hiinas tol ajal ületas rahvaarv 800 miljonit ning ei soovinud olla n- ö noorem - vend, vaid pretendeeris hoopis juhtrollile maailmas. Samuti ei olnud Hiina juhid rahul Stalini terrorirežiimiga NSVL ega ka pingelõdvensuega rahvusvahelistes suhetes. Kui Moskvas oli nõupidamine, ütles Mao Zedong avalikult välja, et sotsialismi ülemaailmse võidu nimel tuleb ohverdada miljoneid inimesi.