See kujuneb tegevuse mõjul, mis vastutab antud arenguastmel suurte muutuste eest mentaalprotsessides ja psühholoogilistes lapse tunnustes (suhtlemine, mängimine, õppimine, tööjõudlus). Mäng on juhtiv tegevus eelkooliealistel lastel. Mäng täidab erinevaid funktsioone lapse arengus. Sotsiokultuurne funktsioon on eriti tähtis, kuna mäng on oma olemuselt sotsiaalne nähtus, kus laps tunneb ennast nii isiksusena kui ka kolletiivi liikmena. Mäng on lapsele sotsialiseerumisvahend. S. Rubinstein uskus, et lapse mängu saab võrrelda ainult loovuse võluga. Mäng soodustab lapse eneseteostust. Ta leiab oma füüsilise, emotsionaalse, sotsiaalse väljenduse mängus. Ta moodustab oma ,,oma" komplekti: eneseväljenduse, enesekontrolli, eneseteostuse, füüsilise isiku omarehabilitatsiooni (viidanud 2007). Mäng on võimatu ilma suhtlemiseta. Mäng soodustab lõimumist suurte ja väikeste vahel, aidates neil leida ühise keele
narkomaania, toksikomaania, kuritegevus ja suitsiidid, õnnetused tööl, uppumised, liiklusõnnetused, samuti inimeste sotsiaalne allakäik, töövõime langus, perekondade laostumine ja lagunemine jne. Ka see on kahepoolne. See on piiratud. (ei tööta, kui inimesed ise veel ei taha läheb kaua selle ühiskonna arengu etapini jõudmiseni) 5 Kool kui sotsialiseerumisvahend väärtushinnangud, riskigrupid. (samas on iga ühiskonna liige tähtis) õpetajad peavad hoolima kontaktid sotsiaalteenistustega (hoolimine aga nõuab jälle ühiskonna teatud arenguetappi); äärmiselt tähtis on vältida koolist väljalangemist (see on suur) Kokkuvõttes peab marginaliseerumise ja kuritegude ennetamine saama noortepoliitika üheks osaks. See on eriti tähtis täna, kus üha enam arenevad sellised kasvukeskkonda
annaabi.ee 
