Religioonipsühholoogia kordamisküsimused
religioossed inimesed tarvitavad mõnuaineid vähem. Püüdes leida põhjendust, miks
mõnuainete kasutamine ja religioossuse määr on omavahel negatiivses seoses, võib
tuua välja järgmised argumendid.
1. Usulistes kogukondades toimib sotsiaalse toetuse ja kontrolli süsteem. See
tähendab, et normiks on pigem karsked ja vaoshoitud eluviisid. Nende normide
rikkumist taunitakse ja rikkujaid toetakse tagasipöördumisel.
2. Oluline koht on usulisel sotsialisatsioonil20. Religioosse kasvatuse üheks osaks
on üldjuhul ennastsäästvate eluviiside õpetamine. Kui need väärtused võetaks
sisemiselt omaks (internaliseeritakse), siis suur tõenäosusega inimesed hoiduvad
mõnuainete kasutamisest.
3. Religioon võib kujutada endast kompensatoorset mehhanismi stressiga
toimetulekuks. See tähendab, et kriisi ja pinge olukordades religioossed inimesed
pigem palvetavad või otsivad Jumalalt tuge, selle asemel, et näiteks alkoholi abil
lõõgastuda.
4