Kriminaalpoliitika kordamine
ühiskonnaelu nähtustele ja protsessidele, mis sai võimalikuks niivõrd, kui usuti füüsikalise,
bioloogilise ja sotsiaalse põhimõttelist sarnasust, panigi aluse determinismile sotsiaalteadustes,
sealhulgas kriminoloogias.
Determinism kui õpetus sündmuste ja nähtuste põhjuslikust tingitusest sai 19. sajandi alguse
ühiskonnateaduses jõudsalt levima hakata sotsiaalstatistika toel. Just suhteliselt hiljuti
süstemaatiliselt koguma hakatud sotsiaalstatistilised andmemassiivid tegid võimalikuks inimeste
ühiskondliku kooselu ning selle üksikute valdkondade ja protsesside kirjeldamise. Sai võimalikuks
hakata uurima seoseid seni vahetule tunnetusele kättesaamatu sotsiaalse terviku elementide vahel.
Statistika peeglis avanenud pilt oli vapustav. Osutus, et kogumuslikult, individuaalse vaatluse
seisukohalt juhuslikud vastastikku seostamata sündmused alluvad suures kogumis kindlatele
seaduspärasustele
annaabi.ee 
