Hirmu apellatsioonid sotsiaal reklaamkampaaniates 21. sajandil
et inimesed ei arva ennast sihtrühma kuuluvaks ning statistika andmeid vaadeldes ei esine
suuri tõuse ega lange. Näiteks liiklusõnnetuste arv ja nendes hukkunute arv on olnud 5 aastat
4
stabiilne (201-2015) (Maanteamet, 2016). Muidugi on ka neid kampaaniaid, mis on inimesi
mõjutanud ja millel on reaalne statistiline efekt. Näiteks suitsetajate protsent Eesti
elanikkonnast kahaneb iga aasta tänu sotsiaalreklaamidele ja arusaamadele. 2012. aastal oli
meestest igapäevasuitsetajaid 36,2% eesti elanikkonast, 2014. aastal 31,4% – langus 4,8%.
Naiste seas on suitsetamislevimuse langustendents samal ajavahemikul tunduvalt väiksem
(vastavalt 18,3% ja 15,8%, langus 2,5%). Väiksem on see sellepärast, et Eestis on kaks korda
vähem naisi kui mehi, kes suitsetavad (Terviseinfo, 2016).
Kasutatud kirjandus
Bachmann, T. (2005). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: AS Kirjastus OÜ.
Maanteamet. (26
annaabi.ee 
