Teisisõnu on välditud suhtlusringi raamatu retsensiooni Edgar Krullilt (Krull 2001)]. Oma raamatus annab piiramine üksnes ühe paradigma - antud juhul sotsiaalpedagoogika Hämäläinen avara, ent suhteliselt üldise ülevaate sotsiaalpedagoogika -esindajatega. Samuti on sotsiaalpedagoogika-alaste artiklite hulk olemusest, arenguloost ja peamistest teooriatest selle kodu-maal - selles ajakirjas heaks indikaatoriks, kuivõrd aktuaalne on sotsiaalpe- Saksamaal. Avara ajaloolise tausta avamise kõrval on selles raamatus dagoogika mõiste tänapäeva saksa pedagoogikas. Kolmandaks omavad jäänud vähe ruumi küsimusele, mil määral ja kuidas aitab see ajakirjad teatud üldisi eeliseid monograafiate ees (ehkki monograafiate teoreetiline materjal tõepoolest kaasa aktuaalsete sotsiaalpedagoogiliste tähtsust teaduse arenguloos oleks väär alahinnata). Nimelt võimaldavad probleemide lahendamisele