Rahanduse ülevaade
Bilansimaht kasvas
tänu sellele, et valitsus viis osa oma eelarve vahenditest Põhja-Eesti panka ning samuti suurenes
klientide arv, kuna arvati, et riigi aktsiaseltsina on ta usaldusväärne. Lisaks ka väike laenuprotfell
338 miljonit, sest Keskpank ja valitsus ei tahtnud võtta suuri laenuriske. 1994 aasta jaanuaris oli
bilansimahult suurimaks pangaks veel Sotsiaalpank, kuna üle 50% bilansimahust moodustasid riigi
ja kohalike omavalitsuste vahendid. Sama aasta kevadel tekib Sotsiaalpangal mitmeid probleeme
klientide õigeaegse teenindamisega ning valitsus otsustas 200 miljonit üle viia Ühispanka. Tänu
massilisele raha väljaviimisele pangast, muutub selle seisukord kriitiliseks, kuna eesti pank ei
soovinud järjekordse suure panga pankrotti, otsustatakse panga päästmiseks ühendada ta
arengupangaga, kelle seisundit hinnati sel hetkel heaks. Ühendamise käigus selgus, et arengupanga
finantsseis osutus veelgi hullemaks, võrreldes Sotsiaalpangaga.
VALUUTATURG