Liberaalsest demokraatiast illiberaalsesse demokratuuti
Klassikaline liberalism levis 18 ja 19 sajandil, ning selle peamine eesmärk oli tagada inimese vaba
tegutsemine riigi sekkumiseta. Klassikalises liberalismis kehtis põhimõte - igaüks saab vastavalt oma
võimetele. Seega ei hoolinud tolleaegsed liberaalid eriti sotsiaalhoolekandest ega kõigi ühiskonnaliikmete
toimetulekust.
20. sajandil tekkis ühiskondlike olude muutumise tõttu sotsiaalliberalism, mis vastupidiselt klassikalisele
liberalismile pidas riiki oluliseks. Riik oli sotsiaalliberalistlikus vaates midagi võimaldav, mitte piirav
vorm. Samuti muutus suhtumine neisse, kelle sotsiaalsed võimalused olid väikesed. Tekkis arusaam, et
inimestel oli sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Rajati ala mida przktilist korda saadeti?
Tänapäeval on omandanud liberalism laiema mõiste. Seda defineeritakse erinevates kohtades erinevalt
kui USAs on kõige liberaalsem see partei, kes tagab kõige suuremad võrdsed õigused kõigile inimestele.
annaabi.ee 
