Eesti Uusaeg
Haritlaskond oli
uuendusmeelne. Tugevaimaks ja autoriteetseimaks haritlaste rühmaks jäi pastorkond,
ülikooli ja gümnaasiumi õppejõud. Kasvas arstide, farmatseutide ja juristide hulk.
Mõned literaadid unistasid aadlitiitlist. Kõrgharitlaste sekka pääses ka üksikuid
talupojaseisusest noormehi, kellel oli õnnestunud jõuda Tartu ülikooli; enamasti
pärinesid nad mõisaametnike peredest. Sai võimalikuks eesti haritlaskonna tekke.
Ärkamisajal hakkas eesti haritlaskond kujunema sotsiaalkultuuriliseks jõuks. Selle
eelduseks olid tekkinud uued töökohad ja sotsiaalse tõusu võimalused. Eesti
keskkihid, mis koosnesid jõukamatest talurentnikest ja pärisperemeestest, möldritest,
kõrtsmikest, käsitöölistest ja linnade väikeettevõtjatest. Nad hakkasid oma lastele
andma parimat haridust, kuna haridus lubas tõusta sotsiaalsel redelil. Oma nooremaid
poegi püüdsid jõukamad talunikud koolitada kirikuõpetajateks, arstideks ja
juristideks
annaabi.ee 
