Süsteemi osad töötavad üksteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni. Selleks, et töötajad käituksid funktsionaalselt, on vaja selgeid ootusi ja hüvitussüsteemi + töötajate pühendumist. Psühholoogilised ja majanduslikud lepped Majanduslik leping (töötasu, töötunnid, töötingimused) + psühholoogiline seotus (koostöö ja ootused, lojaalsus, tööturvalisus, õiglane kohtlemine; töötaja ja tööandja vastastikuse kasu printsiip). Organisatsioonikultuur Sotsiaalkultuur loob laiaulatusliku konteksti, milles organisatsioon töötab. Töötajate käitumine (B) on funktsioon isikuomadustest (P) ja ümbritsevast keskkonnast (E). B=f(P;E) „Kurt Lewin“ (sotsiaalpsühholoog) Osa sellest keskkonnast on sotsiaalkultuur, milles inimene elab ja töötab. Organisatsioonikultuur on kogum hoiakutest, uskumustest, väärtustest ja normidest, mida organisatsiooniliikmed jagavad. Organisatsioonikultuuri olulisus:
Alluvate seisukohalt peaks kaasnema tunnustus, eneseteostusvõimalus, turvalisus jne. Organisatsioonilepete täitmisel on alluvad rahul, töötavad hästi ja efektiivselt ning ei soovi organisatsioonist lahkuda. Juht hoiab alluvat, ning võimalusel edutab töötajat. Organisatsioonilepete (majanduslik, psühholoogiline) mittetäitmisel ei ole selle liikmed rahul - on rahulolematud, töötavad halvasti, võivad organisatsioonist lahkuda. Juht võib karistada, vallandada töötaja. SOTSIAALKULTUUR Sotsiaalkultuur on inimeste uskumuste, tarvete, teadmiste ja kogemuste kogum. See on keskkond, milles inimene elab. See on inimeste ümbritseva keskkonna tavapärane käitumine ehk ühiskonna tavapärane käitumine, mis mõjutab kõiki inimese tegevusi. (toitumusharjumused, parem- vasakpoolne liiklus, naiste kohtlemine jne.) Sotsiaalkultuuril on suur mõju inimeste tööalasele käitumisele Sotsiaalkultuurialased teadmised on olulised sotsiaalse kultuuri muutumisel