Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst
seesmistel omadustel ja protsesside eripäradel, milles need objektid osalevad.
Konstruktusmid:
1) Konstruktivistlik paradigma kujutab endast äärmuslikku vormi konstruktsionismist.
Põhiseisukoht: tõekspeetav sõltub meie vaatenurgast. Teadmised ja tõde on konstrueeritud,
mitte meelte kaudu avastatud. Konstruktivistid väidavad, et reaalsus ja erinevad objektid
kujutavad endast keerukate diskursiivsete praktikate tagajärge.
2) Sotsiaalkonstruktsionistid: reaalsus on meeltest sõltumatu, kuid teadmised sellest
reaalsusest saavad baseeruda ainult sotsiaalsetel konstruktsioonidel, mis on loodud näiteks
diskursustes.
Saarniit Eesti noorte väärtusteadvusest XX sajandi lõpukümnenditel
Saarniit (1998, 2000): 1960. ja 1970. aastate noori iseloomustas nii nende haridus- kui
tööväärtuste hierarhia suhteline püsivus. Tollaste erinevuste ulatus pole kaugeltki võrreldav
alates 1980. algusest ilmnenud nihetega.