Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
kraamipoodnikud ja käsitöölised ning Oleviste gildi ametiesindajad
nagu voorimehed, kandjad jt. Omapäraseks gilditaoliseks
organisatsiooniks oli Mustpeade vennaskond, mille liikmeiks olid
vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, peamiselt hansalased
välismaalt. Gildide osavõtmine linnade valitsemisest kestis 1877
1920.
Tsunft oli ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing, ühtlasi
liikmete eraelu reguleeriv seltskondlik, kiriklik ja
sotsiaalhoolekandeorganisatsioon, kuhu kuulumine oli käsitöölistele
üldsiselt kohustuslik, andes õiguse kutsealal tegutseda. Tsunftid
kaitsesid oma liikmeid konkurentsi eest, reguleerisid tootmise laadi ja
ulatust, toodangu hindu ja turustamist. Tsunfti liikmeteks olid meistrid
(töökojaomanikud), kes olid läbinud õpipoisi ja selliaastad ning
sooritanud kutseeksami. Peale käsitööliste moodustasid tsunfte
väikekaubitsejad ja transporditöölised. Enamik tsunfte hõlmas mitme
kutseala inimesi