Majanduspoliitika
Paulus ütles, et
rahaahnus on kõige kurja juur. Timoteus ütles, et raha ihaldades on mitmed ära eksinud
usust. Eraomandit ja sotsiaalset ebavõrdsust aktsepteeriti alles hiljem, kui uus religioon
levis, rikaste ja vägevate poolehoiu leidis ning riigiusuks sai. Algul oli kristlik suhtumine
rikkusesse mõneti ebalev. Ideaalne kristlane oli see, kes jagas vara vaestele või andis
kirikule (mis oli tollal ka keskne sotsiaalhooldeasutus). Liigkasuvõtmine oli kogu keskaja
suur patt. Mitmed majandusajaloolased on seisukohal, et alles puhastustule võimaluse
sissetoomine 13. sajandil pani ühiskonna ja majanduse liikuma kapitalismi suunas.
Rikkusesse hakati positiivsemalt suhtuma alles reformatsiooniajastul, kui kalvinismis
sündis teooria sellest, et Jumala tahtel on ühtede (valitute) saatuseks edu ja õndsus, teiste
saatuseks aga alandus ja hukatus