Kolmas on aga agorafoobia: hirm paikade ees, kust pagemine on raskendatud või võimatu – olgu need rahvarohked suurpoed või lennukid. Kõige kergem on ära tunda lihtfoobiat, hirmu mõne konkreetse asja või situatsiooni ees. Neid saab omakorda jagada olukorrast lähtuvateks hirmudeks (nt klaustrofoobia), ümbritsevast lähtuvateks (akrofoobia ehk kõrgusekartus), loomariigist lähtuvateks (ämblikukartus) või siis võimalikest vigastustest tõukuvaiks (näiteks hirm süstimise ees). Sotsiaalfoobiaid iseloomustab kartus selle ees, kuidas inimesed sinusse suhtuvad. Hirm olla teiste ees kritiseeritud on inimloomuse üks tugevamaid jõude, suur osa sellest, kuidas me ennast ise hindame, tuleneb ju otseselt meie kaaslaste hinnangutest. Küsimus ongi selles, kui suure kaalu me neile hinnangutele oma peas anname. Tavaliselt seotud madala enesehinnanguga ja kriitikakartusega. Kus juures, selline foobiavorm saab alguse tavaliselt noorukieas ja adekvaatse abi puudumisel võib muutuda krooniliseks.
Kolmas on aga agorafoobia: hirm paikade ees, kust pagemine on raskendatud või võimatu olgu need rahvarohked suurpoed või lennukid. Kõige kergem on ära tunda lihtfoobiat, hirmu mõne konkreetse asja või situatsiooni ees. Neid saab omakorda jagada olukorrast lähtuvateks hirmudeks (nt klaustrofoobia), ümbritsevast lähtuvateks (akrofoobia ehk kõrgusekartus), loomariigist lähtuvateks (ämblikukartus) või siis võimalikest vigastustest tõukuvaiks (näiteks hirm süstimise ees). Sotsiaalfoobiaid iseloomustab kartus selle ees, kuidas inimesed sinusse suhtuvad. Hirm olla teiste ees kritiseeritud on inimloomuse üks tugevamaid jõude, suur osa sellest, kuidas me ennast ise hindame, tuleneb ju otseselt meie kaaslaste hinnangutest. Küsimus ongi selles, kui suure kaalu me neile hinnangutele oma peas anname. Tavaliselt seotud madala enesehinnanguga ja kriitikakartusega. Kus juures, selline foobiavorm saab alguse tavaliselt noorukieas ja adekvaatse abi puudumisel võib muutuda krooniliseks.