Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel
Kui kardetakse
mitmesuguseid suhtlemisolukordi (näiteks vestluse alustamist, pidudel käimist) nimetatakse
seda seisundit üldistunud sotsiaalfoobiaks (Bourne, 2007:29)
Kuigi sotsiaalärevus on laialt levinud, pannakse ametlikult sotsiaalfoobia diagnoos vaid sel
juhul, kui teatud olukordade vältimine segab tööd, ühiskondlikku tegevust või olulisi suhteid
ja/või põhjustab märkimisväärseid kannatusi. Nagu ka agorafoobia puhul, võivad
sotsiaalfoobiaga kaasneda paanikahood, kuigi paanika on seotud rohkem piinlikkus- ja
häbitundega kui piiratuse või lõksusoleku tundega.
Sotsiaalfoobiad kalduvad ilmnema varasemas eas kui agorafoobia ning võivad alata hilises
lapsepõlves või noorukieas. Tihti ilmnevad need ujedatel lastel ajal, mil nad peavad kokku
puutuma eakaaslaste suurenenud survega koolis. Tavaliselt püsivad need foobiad läbi
noorukiea ja varase täiskasvanuea, kuid hiljem nende raskusaste enamasti väheneb (Bourne,
2007: 29-30)