Oskar Lutsu näidendid
elurõõmus huumor. Varasemates realistlikes näidendites ilmutas ta satiirilist teravust,
5
vihjates kaudselt ka küla sotsiaalsetele vastuoludele. Näitekirjanikuna lisas ta
komöödiapäraste tüüpidega oma panuse kriitilise realismi näitekirjanduses.
Maailmavaate ja huviringi ahtusest tingitult ei jõudnud Luts oma loomingus sügavamate
sotsiaalfilosoofiliste probleemide tõstatamiseni. Lutsu spontaanselt loov anne seadis
piirid ainevallas- kunstiliselt õnnestunudteoste loomisel lähtus ta eelkõige isiklikust
kogemustepagasist, milline asjaolu põhjustas tagasipöördumisi tuntud miljöö ja
korduvate tüüpide juurde. Loomupärane jutuosavus, murtus sõnalise viimistluse suhtes
progresseerus aegamööda ning viis mõttekordustesse ja stiilistampidesse.