K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.
saaks liiga palju kahju teha?” [sealsamas, lk. 1846]
Selliseid poliitilisi institutsioone kujundades soovitab Popper lähtuda nn. metodoloogilise
individualismi eeldusest: kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide
funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Niisiis on
Popperi sotsiaalfilosoofia mitte-holistlik. Kui Popper epistemoloogilisest aspektist käsitles
indiviide teaduslike teooriate leiutajatena, siis sotsiaalfilosoofilisest aspektist vaatleb ta neid
sotsiaalsete institutsioonide konstruktoritena. Inimesed peaksid olema huvitatud selliste
sotsiaalsete institutsioonide konstrueerimisest, mis lahendaksid ühiskondlikke probleeme
paremini kui seda teevad olemasolevad institutsioonid.
Seejuures tuleks meil Popperi soovitusel rakendada olemasolevate instutsioonide
ümberkujundamisel nn. “tükiviisilist sotsiaalset insenerikunsti” (piecemeal social engineering).
Tükiviisilised, s.t