Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik?
Heaolu kasvule
võiks viidata ka palkade kasv, kuid kasvavad ka hinnad. Inflatsioon teeb oma töö ja
kokkuvõttes saame suurema palga eest ikkagi vähem kui saime enne väiksema palga ja
väiksemate hindadega.
Teine tähtis tegur jätkusuutlikkuses on ühiskonna sidusus, mis on ühiskonna võime
kindlustada ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Eestis on suureks probleemiks vaesus.
2009. aastal oli Eestis suhtelises vaesuses 20 protsenti lastest. Ilma sotsiaalkindlustuse ja
sotsiaalabita olnuks neid 32 protsenti, seega ühiskonna sekkumine aitas järjele 12 protsenti.
Esialgu võib tunduda, et see on üsnagi hea tulemus, kuid vaid poolakad, lätlased ja leedukad
on laste vaesuse vähendamisel meist kehvemad. Kuna Eestis ei ole ühiskond eriti sidus ja
seetõttu ei ole ka erinevad ühiskonnagrupid omavahel seotud, võib öelda, et vaesus toodab
vaesust. Vaesed lapsed, kes elavad maal ei pruugi isegi mitte põhikooli lõpetada, kuna