Põhjala heaoluriik – kas saavutamatu ideaal Eestile?
mujal linnades ja maakondades esinevad teatud erisused selle suhtes. Teenitakse vähem raha
ja ei olda nii edumeelsed, kui Tallinnas. Siinkohal oleks paslik ka välja tuua regionaalne lõhe.
Tallinnas ja Harjumaal teenitakse regionaalselt kõige rohkem, kui mujal teenitakse
märkimisväärselt vähem, mõnes piirkonnas isegi 20% vähem, mis ei soodusta heaoluriigi
teket, sest puudub võrdne regionaalne areng. Sellest tulenevalt ei saa inimesi ka ühtlaselt
maksustada, et sealt raha näiteks sotsiaalabisse suunata.
Üheks heaoluriigi tunnuseks võib pidada progressiivset tulumaksu, mis tähendab seda, et
tulumaksu võetakse sõltuvalt sissetuleku suurusest. Eestis kehtib aga kõigile sama suur
tulumaksu määr ning see omakorda soodustab rikastel veel rohkem rikastuda ja vaestel veel
rohkem vaesuda. See omakorda ei soodusta riigi jõukuse kasvu ega ühtlase elatustasemega
rahvastiku teket, mis on heaoluriigile omane.
Kõik ei ole aga Eesti heaoluriigi staatuse suhtes nii negatiivne