Marksism
kui praktika filosoofiat mis ei vaata indiviide staatiliselt vaid töötavate ja seetõttu
paratamatult ka ühiskondlike olenditena ,sest töö on alati ühiskondlik praktika.
Kapitalismi analüüs, teooria on Marxi jaoks ainult üks pool oma tegevusest , teiseks
pooleks jääb alati praktika , töö ploretaalabi poliitlise organisatsiooni teenistuses seega
siis inimkonna teenistuses. Oma elu viimastel aastatel võis Marx rahuldusega jälgida
kuidas sotsalistlikust ja sotsaiaaldemokraatlikust liikumisest sai Euroopas tähtis
poliitiline jõud .